AAC ehk augmentatiivne ja alternatiivne kommunikatsioon on kõnet asendav või toetav kommunikatsioon, mis hõlmab nii kõne mõistmist kui ka eneseväljendust. Igapäevaselt on praktikas kasutusel termin “alternatiivkommunikatsioon”. Alternatiivkommunikatsiooni üheks põhiliseks eesmärgiks on võimaldada inimestel suhelda arusaadavalt, konkreetselt, tõhusalt ning sotsiaalselt nii väärtuslikult kui võimalik (Porter&Burkhart, 2012).
AAC vahendiks võib olla pildikommunikatsioon, reaalsed esemed, viipekeel, žestid, kõneloome tehnilised seaded, suhtlustahvlid, -raamatud ning palju muud (Beukelman & Light, 2020).
AAC on mõeldud lastele ja täiskasvanutele, kellel on ajutised või püsivad suhtlemisprobleemid. AAC annab inimestele võimaluse suhtluseks, isegi kui suuline kõne mingil põhjusel häiritud (muukeelne laps, keelepuuded, kõnepuuded). Samuti on piltkommunikatsioon hea visuaalne tugi eneseregulatsiooni arengul ja toetamisel.